Apha, ndingathanda ukwazisa iintlobo ezahlukeneyo eziqhelekileyo zezinto ezivuselela ukutya kweentlanzi, ezifana nee-amino acids, i-betaine hcl, i-dimethyl-β-propiothetin hydrobromide (DMPT), kunye nezinye.
Njengezongezo kwisondlo sasemanzini, ezi zinto zitsala iintlobo ngeentlobo zeentlanzi ukuba zitye ngokukhutheleyo, zikhuthaza ukukhula okukhawulezileyo nokusempilweni, ngaloo ndlela zifezekisa imveliso yokuloba eyonyukileyo.
Ezi zongezo, njengezinto ezikhuthaza ukutya okubalulekileyo ekukhuliseni iintlanzi zasemanzini, zidlala indima ebalulekileyo. Akumangalisi ukuba zaziswa ekulobeni kwasekuqaleni kwaye zibonakalise ukuba zisebenza kakuhle kakhulu.
I-DMPT, umgubo omhlophe, ekuqaleni yayitsalwe kwi-algae yaselwandle. Phakathi kwezinto ezininzi ezikhuthaza ukutya, isiphumo sayo sokutsala simangalisa kakhulu. Kwanamatye afakwe kwi-DMPT anokubangela ukuba iintlanzi ziwatye, nto leyo eyenza ukuba ifumane igama elithi "ilitye eliluma iintlanzi." Oku kubonisa ngokupheleleyo ukusebenza kwayo ekutsaleni iintlobo ngeentlobo zeentlanzi.
Ngenxa yophuhliso lwetekhnoloji kunye nophuhliso olukhawulezayo lwezolimo lwezilwanyana zasemanzini, iindlela zokwenziwaI-DMPT iphucuke rhoqoIindidi ezahlukeneyo ezinxulumene noko ziye zavela, zahlukile ngegama nangokwakheka kwazo, nto leyo ebangela ukuba kubekho ukutsalana okukhulayo. Nangona kunjalo, xa zizonke zisabizwa ngokubaI-DMPT, nangona iindleko zokwenziwa zisephezulu.
Kwi-aquaculture, isetyenziswa ngobuninzi obuncinci kakhulu, ixabisa ngaphantsi kwe-1% yokutya, kwaye idla ngokudityaniswa nezinye izinto ezikhuthaza ukutya emanzini. Njengenye yezona zinto zinomtsalane ekulobeni, andiqondi ngokupheleleyo ukuba ivuselela njani imithambo-luvo yeentlanzi ukuba ikhuthaze ukutya rhoqo, kodwa oku akunciphisi ukuqonda kwam indima yale khemikhali ekulobeni.
- Nokuba loluphi uhlobo lwe-DMPT, impembelelo yayo yokutsala isebenza unyaka wonke nakwiindawo ezahlukeneyo, igubungela phantse zonke iintlobo zeentlanzi zamanzi acocekileyo ngaphandle kokukhetha.
- Isebenza kakuhle kakhulu ekupheleni kwentwasahlobo, kulo lonke ihlobo, nasekuqaleni kwekwindla—amaxesha onyaka anamaqondo obushushu aphezulu. Ingamelana ngempumelelo neemeko ezifana namaqondo obushushu aphezulu, ioksijini enyibilikisiweyo ephantsi, kunye nemozulu ephantsi koxinzelelo, ikhuthaza iintlanzi ukuba zitye rhoqo kwaye rhoqo.
- Ingasetyenziswa kunye nezinye izinto ezinomtsalane ezifana nee-amino acids, iivithamini, iiswekile, kunye ne-betaine ukuze kuphuculwe iziphumo. Nangona kunjalo, akufuneki ixutywe notywala okanye izinto zokunambitha.
- Xa usenza isithiyelo, sinyibilikise emanzini acocekileyo. Sisebenzise sodwa okanye usixube nezinto ezinomtsalane ezikhankanyiweyo kwinqaku lesi-3, uze usifake kwisithiyelo. Sifanelekile ukusetyenziswa nesithiyelo esinencasa yendalo.
- Idosi: Yokulungiselela isithiyelo,kufuneka i-1–3% yesabelo sengqolowaYilungiselele iintsuku ezi-1-2 kwangaphambili uze uyigcine efrijini. Xa uxuba isithiyelo, yongeza i-0.5-1%. Xa ufaka isithiyelo sokuloba emanzini, yinyibilikise ibe malunga ne-0.2%.
- Ukusetyenziswa kakhulu kunokukhokelela ngokulula "kwiindawo ezifileyo" (ukugubungela iintlanzi nokuyeka ukutya), nto leyo ebalulekileyo ukuyiqaphela. Kwelinye icala, okuncinci kakhulu kusenokungafezekisi umphumo ofunekayo.
Njengezinto zangaphandle ezifana neemeko zamanzi, ummandla, imozulu, kunye notshintsho lwexesha lonyaka, abalobi kufuneka bahlale beguquguquka ekusebenziseni kwabo. Kubalulekile ukungacingi ukuba ukuba nesi sivuseleli sodwa kuqinisekisa impumelelo yokuloba. Nangona iimeko zeentlanzi zimisela ukubanjwa kweentlanzi, ubuchule bomlobi buhlala buyinto ebaluleke kakhulu. Izivuseleli zokutya azikaze zibe yinto ebalulekileyo ekulobeni—zinokuphucula kuphela imeko esele ilungile, zingayi kuguqula embi.
Ixesha leposi: Agasti-26-2025
